Amendero

Amendero OÜ teostab salvkaevude ehitamist, puhastamist ja remonti, septikute ja imbsüsteemide ehitust ja paigaldamist, veetrasside ehitamist ja pumpade paigaldamist juba üle 18 aasta.

Salvkaev ehk šahtkaev on veehaare, mis on maapinda rajatud tänapäeval enamasti kas käsitsi kaevates või spetsiaalse puurmasinaga. Salvkaev võtab vett ülemisest, maapinnalähedasest kihist, ning kui võrrelda puurkaevuga, siis on salvkaevu läbimõõt sellest suurem, sest maapinna lähedal oleva pinnase veeandvus on väiksem kui sügavamates kihtides. Salvkaevu läbimõõt on tavaliselt meeter ning sügavus keskmiselt 5 – 10 meetrit, ulatudes Lõuna-Eestis kuni mõnekümne meetrini.

Kaevu asukoht
Amendero OÜ aitab paika panna ka kaevu asukohta, mille määramisel tuleks arvestada, et kaevu täpne sügavus selgub alles töö käigus. Arvestada tuleb ka maapinna kallet – parim asukoht salvkaevule on selline, kus kaev asub üleval pool ja kalded viivad nii vihmaveed kui pinnaveed kaugemale. Asukoha valikul tuleb meeles pidada, et ülemise põhjaveekihi hulk sõltub sademetest ja kuival suvel võib selle tase mitu meetrit langeda ning jätta kaevu kuivaks. Seepärast peab kaevu põhi olema sügavamal kui kuiva aastaaja kõige madalam tase. Kaevumeistrite aastate pikkune kogemus aitab veetaset kindlaks teha. Asukoha valikul tuleb silmas pidada sedagi, et maapinnalähedast kihti saastavad kõige rohkem lekkivad reoveekogumissüsteemid, kuivkäimlad, väetamine, sõnnikuhoidlad jmv. Mistõttu potentsiaalsed reostusallikad peavad paiknema kaevust võimalikult kaugel.

Kaevu rajamine
Kaevu ehitusmaterjaliks kasutatakse betoonrõngaid. Ajalooliselt on kasutatud ka raudkive, paekive, puitu ning telliseid. Maapinnalähedastesse veekihtidesse rajatud salvkaevudes kasutatakse kaevurõngaste vahel spetsiaalseid tihendeid, et kaitsta kaevu maapinnalt lähtuva reostuse eest. Tagamaks salvkaevu pikema eluea ning kestva kvaliteediga joogivee, peavad salvkaevu rakked olema terved ja ulatuma vähemalt 0,7 m kõrgusele maapinnast; kaev peab olema väljastpoolt tihendatud vettpidava materjaliga;
kaevu ümber peaks olema rajatud veelukk ja salvkaevu ümber võiks olla rajatud nn savilukk kaldega kaevust väljapoole, selleks, et välistada sadevee imbumist kaevurõngaste taha ja sealtkaudu kaevu. Salvkaev peab olema pealt korraliku kaanega kaetud.

Probleemset kaevu saab remontida
Probleemsete kaevude rõngad on katki, vanad või ilma valsita. Sellisel juhul valgub pinnavesi liidete kaudu kaevu. Kaevurõngad peab alati paigaldama õiget pidi, sulund üleval või valtsidega rõngastel kõrgem pool seespool. Aastatega võib kaevuga juhtuda muudki, näiteks võivad läheduses asuvate puude ja põõsaste juured rõngaste vahelt läbikasvada või on põhja kogunenud setet ja kaevuseinad on ligased. Sellised asjad on kohe näha ja soovitatav on aeg-ajalt kaevu kontrollida ning näiteks taskulambiga kaevu vaadata. Õnneks on probleemset kaevu pärast remonti enamasti võimalik edasi kasutada.

Kaevu ümbrus peab olema puhas
Salvkaevu hooldusala tuleb jätta vähemalt 10 m, kuid sõltuvalt maapinnast ja selle kaldest võib kaugus olla isegi suurem ning heitvee immutamine pinnasesse on keelatud lähemale kui 60 m joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust isegi peale mehaanilist ja/või bioloogilist puhastamist. Lisaks tuleb arvestada, et ka liigne väetiste, taimekaitsevahendite ja sõnniku kasutamine võib mõjutada negatiivselt salvkaevu veekvaliteeti. Iga salvkaevu omanik saab oma poolt ära teha nii palju, et väldib potentsiaalsete reostusallikate sattumist salvkaevu vahetusse ümbrusesse ja jälgib visuaalselt salvkaevu olukorda.

Iga asi vajab hooldust. Ka kaev
Et kaevust puhast vett saada, peab kaev olema korras ja puhas. Kahjuks võib juhtuda ka nii, et kui kaev valmis ja vesi majas, unustatakse aastateks, kust vesi tuleb. Seetõttu on paljud kaevud lõpuks üsna nukras seisus. Salvkaev vajab siiski aeg-ajalt puhastamist. Aja jooksul kõik kulub ja vananeb. Õigeaegne ja regulaarne kaevu puhastamine tagab puhta vee. Salvkaevu vee kvaliteedi muutused tulevad peamiselt sellest, et kas kaevu põhja on kogunenud mitmesugust orgaanilist ja mineraalset setet; põhjas ei ole filtreerivat liivakihti; kaevurakked on lagunenud ja pinnaseosakesed pääsevad läbi vuukide kaevu; soojusisolatsioon puudub või on ebapiisav; rakked on külmakergetest kahjustatud; kaevusuud ümbritsev vettpidav pinnasekiht puudub või on ebapiisav; veetorukaevandist satub kaevu sademevett; pinnavesi voolab kaevusuu ja -kaane ebatiheduse tõttu otse kaevu või kaev on madal ja jääb ajutiselt kuivadel perioodidel kuivale.
Ette võib tulla igasuguseid asju – kaevus võib hukkuda mõni väikeloom (konn, rott,hiir) või on naaberkrundile ehitatud uus reoveesüsteem, kust pääseb põhjavette baktereid ja saastet. Vesi reostub kaevus kas aeglaselt ja nii et seda muutust ei pane tähelegi või toimub vee kvaliteedi järsk halvenemine – sellisel juhul põhjustab reostust maapinnal olev saasteallikas. Veeanalüüsi tasub teha, kui piirkonnas, kust vesi kaevu koguneb, toimub muudatusi. Joogivee kvaliteet võib halveneda, kui lähipiirkonnas ehitatakse uut reoveesüsteemi või teed või alustatakse näiteks kruusa kaevandamist.
Kui vett kaevus jagub ja probleemid tulenevad vaid pinnavee sissevoolust, siis on odavam kaev remontida. Ent kui põhjavesi on saastunud ja selle põhjust keeruline kõrvaldada, on otstarbekam ehitada uus kaev uude saastumisohutusse paika.

Kaevu hooldamiseks vajalikud vahendid saab muidugi tänapäeval hankida igaüks. Kuid salvkaevu puhastamine ei ole kaugeltki lihtne ega ohutu töö. Mistõttu – kui endal pole piisavalt teadmisi ega oskusi, tasub kaevu hooldus- ja parandustööd tellida asjatundjatelt.