Pumbaproff
Kõik ühes kütte- ja kliimalahendused
Pumbaproff OÜ peamiseks tegevusvaldkonnaks on kütte- ja kliimaseadmete müük ning paigaldus. Lisaks teostatakse seadmete hooldust. Teostatud töödele antakse kahe aastane garantii ning soovi korral on võimalik tehtud tööde eest tasuda kasutades LHV järelmaksu.
Pumbaproff tegutseb peamiselt Lääne- ja Kesk-Eestis, aga sobiva pakkumise korral ollakse avatud ka üle-Eestilistele tellimustele.
Päike, olles suurimaks energiaallikaks, soojendab maad, õhku ja veekogusid. Soojuspump annab meile võimaluse lahendada oma küttevajadused keskkonda saastamata ja liigselt maavarasid kulutamata. Veel aitab soojuspump oluliselt vähendada küttekulusid. Soojuspumbaga kütmine on keskkonnasõbralik ja soojuspump klassifitseerub taaskasutatavaks energiaallikaks.
Soojusenergia on kõikjal meie ümber. Seda leidub välisõhus, maapõues, ventileeritavas õhus, põhjavees või isegi heitvees. Meid ümbritsev soojusenergia on valmis kasutamiseks. Soojuspump kogub ümbritsevast keskkonnast salvestunud soojusenergiat ja energia siirdatakse kompressortehnika ja soojusvahetite abil meile kasulikuks soojuseks, millega köetakse ruume ja tarbevett.
Soojuspumbad toimivad kahte pidid, talvel kütavad ja suvel jahutavad. Seega on ühe süsteemiga võimalik nii kütta kui ka jahutada eluruume ning toota sooja tarbevett. Kasutamiseks kõige sobilikum energiaallikas valitakse sõltuvalt maja energiavajadusest, asukohast ja paigaldatud küttesüsteemist.
Soojuspump töötab nagu külmutuskapp, kuigi vastupidi
Külmutuskapist juhitakse kapi seest soojus välja. Soojuspump transpordib aga õhus, maapinnas või vees sisalduva soojusenergia majja. Soojuspump koosneb neljast põhiosast: aurustist, kondensaatorist,
kompressorist (seade rõhu tõstmiseks) ja paisventiilist (ventiil rõhu langetamiseks). Need komponendid on ühendatud torustiku abil suletud süsteemiks. Süsteemis ringleb külmaagens, mis ühes süsteemi osas on vedelas ja teises gaasilises olekus.Vedelikel on sõltuvalt rõhust erinev keemistemperatuur ehk keemispunkt. Mida kõrgem rõhk seda kõrgem keemispunkt. Näiteks vee keemispunkt normaalrõhul (1atm) on 100º C. Rõhku kahekordistades on vee keemispunkt 120ºC. Normaalrõhku poole võrra vähendades on vee keemispunktiks vaid 80º C. Soojuspumbas ringlev külmaagens käitub sarnaselt, selle keemispunkt muutub sõltuvalt rõhu muutusest. Külmaagensi eripäraks on väga madal keemispunkt, mis on normaalrõhul – 40º C. See võimaldab külmaagensi kasutada madalate temperatuuridega soojusallikate juures.
Soojuspumba tööpõhimõtte kirjeldus maasoojuspumba näitel
Kollektoris ringlev külmakindel lahus (külmakandja) soojeneb maapinda salvestunud päikeseenergia toimel. Soojenenud külmakandja liigub soojuspumba aurustisse, kus toimub soojusenergia ülekanne
teisele kinnises süsteemis ringlevale vedelikule – külmaagensile. Külmaagensil on, nagu eespool kirjeldatud, omadus madalatel temperatuuridel aurustuda. Aurustunud külmaagens imetakse kompressorisse, kus kokkusurumise tagajärjel gaasi temperatuur tõuseb. Seejärel liigub kuum gaas kondensaatorisse, kus kondenseerumisel antakse soojusenergia edasi maja küttesüsteemile. Gaasiline külmaagens muutub kondenseerudes vedelikuks ja peale paisventiilis rõhu alandamist on valmis uueks soojusenergia kogumiseks. Paisventiil reguleerib külmaagensi vooluhulka, et saavutada optimaalset rõhkude vahet aurusti ja kondensaatori vahel.
Kui kasulik on soojuspump?
Näiteks: soojustegur 3 (COP=3) näitab, et soojuspump annab kulutatava elektrienergiaga võrreldes kolm korda rohkem soojusenergiat. Üle kahe kolmandiku soojusenergiast saadakse „tasuta“ soojusallikast (nt maapind, õhk, veekogu jne). Seega soojuspump säästab seda rohkem raha, mida
suurem on maja energiavajadus.
Soojuspumba soojustegurit võib määrata erinevatel välistemperatuuridel ja koos lisaseadmetega või ilma. Euroopa Liidus müüdavad soojuspumbad peavad vastama ja olema testitud vastavalt Euroopa standardites EN 255 ja EN 14511 esitatud nõuetele.
Mida väiksemad on soojusallika (maa, õhk, vesi) ja küttepealevoolu temperatuuride vahed seda suurem on soojustegur, st et soojuspumbad on kõige efektiivsemad madalatemperatuurilistes küttesüsteemides nt radiaator- ja põrandaküttesüsteemides.
Soojuspumba valik
Soojuspumba valikut mõjutavad mitmed faktorid nagu maja energiavajadus, asukoht ja paigaldatud küttesüsteem. Valik tuleks teha lähtuvalt järgmistest teguritest:
* maja suurus m² (köetava pinna suurus)
* energiakulu (aastate lõikes statistika, kui palju on kulunud elektrit kWh, õli m³, küttepuid m³)
* maja ehitusaeg, renoveerimisaeg
* maja ehituskonstruktsioone iseloomustav info
* maja ventilatsiooninõuded ja ventilatsiooniseadmed
* krunti iseloomustavad näitajad – pindala, asukoht, pinnas
Teada saamaks, milline kütteseade just sinu kodule sobib, selleks on vaja oma ala spetsialisti. Võta ühendust Pumbaproff OÜga.
Pumbaproff OÜ
Tel: (+372) 5683 0169
