180 kraadi

180 kraadi - pööra külm soojaks

180 kraadi OÜ tegeleb pottsepatöödega — ehitatakse ja remonditakse ahjusid, kaminaid, pliite ning teisi tahkekütte koldeid. Teostatakse terviklahendusi teie kodu küttesüsteemi rajamisel - alates projekteerimisest kuni teostuseni. Lähtutakse alati kliendi soovidest, et luua küttekoldeid, mis on nii esteetilised kui ka praktilised, teenides teid aastakümneid ning pakkudes energiatõhusat ja keskkonnasõbralikku lahendust.
180 kraadi OÜ nime taga seisev pottsepp Mikk Presmann on loonud ja taastanud palju erinevaid tulekoldeid, tuues kodudesse soojust, turvalisust ja ajatut ilu. Ta on pühendunud traditsioonilistele töövõtetele ja kasutab kvaliteetseid looduslikke materjale - savitelliseid, glasuurpotte, maakive, et tagada küttekeha kvaliteet ja pikaealisus. Pottsepa jaoks on iga projekt unikaalne ning ta läheneb igale kliendile personaalselt, et leida just sinu kodu ja vajadustega kõige paremini sobiv lahendus.

180 kraadi OÜ teostab:
- ahjude ehitust ja remonti
- kaminate ehitust ja remonti
- pliitide ehitust ja remonti
- korstende ehitust
- küttesüsteemide paigaldamist

Kui küttekolle on juba olemas või kui on lastud ehitada uus, peaks iga ahju või pliidi omanik pöörama tähelepanu õigele küttekeha kütmisele, et küttekeha püsiks kauem. Ühtlasi vähendab õige kütmine tulekahjuohtu ja annab rahalist kokkuhoidu.

Kütmisel kasuta alati kuiva puitu
Küttepuid, mille niiskusesisaldus on üle 20%, ei loeta ahjus põletamiseks piisavalt kuivaks. Küttepuud kuivavad sõltuvalt puuliigist vähemalt aasta. Efektiivseks kütmiseks too halupuud  1 - 2 päeva enne põletamist külmast tuppa. Nii jõuavad puud soojeneda ja eraldada pindmist niiskust. Niisked puud ei sütti ahjus korralikult ning süttimisfaas venib märksa pikemaks – see omakorda suurendab märgatavalt vingugaasi ja peenosakeste arvukust õhus.
Ahjutäis märga puitu sisaldab kuni 8 liitrit vett. Selle põlemisel on temperatuur koldes madal ja kuna põlemine on mittetäielik ja eraldub palju veeauru, rikub see korstent. Märg küttematerjal soodustab korstnas pigi tekkimist ja seetõttu läheb umbes 70% soojusest kasutult korstnasse.
Niiskusesisalduse vähendamiseks tuleb koldesse rohkem õhku juhtida. Nii tekib ka pigi vähem. Seda tuleb eriti arvestada kütmise alguses, mil suitsukäigud on külmad. Seevastu õhukuiv puit (õues, ilma katusealuseta kuivanud) annab 80% rohkem sooja kui märg või toores puit.

Prügi koht ei ole ahjus
Prügi põletamisega sead ohtu nii iseenda kui ka oma lähedaste tervise. Olenevalt põletatavast jäätmematerjalist, võib kahjulikke ühendeid tekkida sadu ja isegi tuhandeid kordi rohkem kui puhast puitu põletades. Pigi tekitavaid tetrapakendeid, mürgist suitsu eritavat kilet, klooriühendeid tekitavaid ja korstnat söövitavaid plastpudeleid, aga ka suitsupakke, lastemähkmed jmv. ei põletata ahjus või pliidi all.

Süüta tuli pealtpoolt
Nii ei jahuta pealmised halud leeki maha ega kulu lisaenergiat puidu soojendamiseks ja kuivatamiseks. Kui tuli liigub ülalt alla saab põlemisprotsess alata stabiilsemalt. Nii on kütmisest saadav kasutegur suurem.

Vaata, et tulele oleks tagatud piisav õhu juurdepääs
Tuld süüdates hoia ahjuuks avatud ning ava kõik õhu juurdevoolu klapid. Kõrge põlemistemperatuuri saavutamiseks peab küttekolle piisavalt õhku saama. Restkolletega küttekolletel, pliitidel ja osadel ahjudel on selleks eraldi kolde all tõmbeuksed. Need peavad kogu põlemise ajal lahti olema. Ahjud ja kaminad, millel need puuduvad (umbse põhjaga kolded), saavad õhku läbi kolde õhuukse ja kütmise algul täiesti avatud kolde välisukse. Siiber peab kogu kütmise ajal täiesti lahti olema. Poolkinnise siibriga kütmisel ei põle küttematerjal täielikult ära. Tekib tahm, mis ladestub suitsulõõridesse ja muudab need tuleohtlikuks. Mittetäielik põlemine mõjub ka rahakotile halvasti. Esiteks, tuleb sagedamini korstnapühkija kutsuda. Teiseks, kuna kogu küte ei põle ära, eraldub selle võrra ka vähem soojust ning küttematerjali kulub rohkem. Kolmandaks, küttekolde kasutusiga on pea kaks korda lühem kui õigel kütmisel. Siibri võib sulgeda ligi 20 minutit pärast küttematerjali ära põlemist ja ahjuukse sulgemist.

Ahju kasutusiga on otseses sõltuvuses õigest kütmisest
Ahi on soojuse akumulaator. Kütmisel salvestab see endasse soojust, hiljem annab soojuse pikkamööda üle toaõhule. Soojushulk sõltub suurel määral õigest kütmisest. Kui ahju või pliiti õigesti kütta, võib 20–30% küttematerjali kokku hoida, sest sooja saab väiksema kogusega materjaliga rohkem. Lisaks pikeneb ahju kasutusiga niimoodi kaks korda. Mismoodi seda teha?

Umbkoldega ahjus on siiber põlemise ajal täiesti lahti. Umbkoldega ahjul tuleb kolle enne kütmist vanast tuhast puhastada, sest küttematerjal sattub selle sisse ega põle hästi. Kolde esiossa pannakse süütematerjal. Halud pannakse koldesuule võimalikult lähedale, kolde tagumine osa tuleb jätta umbes kolmandiku võrra tühjaks. Kui halud on väga lühikesed, umbes 20 – 25 sentimeetrised, laotakse need kahes reas üksteise taha, tagapool olgu jämedamad. Kui puud on süttinud, pannakse tõmbeuks kinni, kuid välisuks jääb esialgu lahti. Kütmise algul on lõõrid veel külmad ja kui see kokku lükata, ladestuvad veeaurud ja tõrvad lõõride seintele. Kui küttematerjal on umbes 10–20 minuti pärast intensiivselt põlema hakanud (leek on kollane ja suunatud üles, ahjust kostub iseloomulikku mühinat), võib välisukse koomale lükata, ligi 10 sentimeetri peale. Nii köeb ahi umbes poolteist kuni kaks tundi. Kütmise lõpupoole on parem välisukse pilu veelgi vähendada, kuni poole sõrme laiuseni. Välisukse võib sulgeda alles siis, kui leeki enam näha pole ja ahju on jäänud ainult hõõguvad söed. NB! Siiber peab kogu põlemise aja täielikult lahti olema. Selle võib sulgeda alles umbes paarkümmend minutit pärast ahju välisukse sulgemist. Kui aga välisuks ja siiber pärast kütmise lõpetamist liiga pikalt lahti jäävad, läheb soojus korstna kaudu välja.

Restkoldega ahi saab õhku läbi tuharuumi ja resti. Ahjul pannakse kõige alla jämedamad puud, siis peenemad ja kuivemad halud ja kõige peale süütematerjal – paber, pilpad, raod. Kui puud on üleni leekides, suletakse koldeuks täielikult. Kolle saab õhku läbi tuharuumi ja kolderesti. Kui rest pole umbes ja siiber lahti, põleb kütus täielikult ära. Tuharuumi ukse ja hiljem siibri sulgemine on nagu umbkoldega ahju puhul.

Pliit kogub lõõridesse rohkem nõge
Pliidil on suitsugaaside tee koldest soemüürini ja läbi selle lõõristiku korstnasse võrdlemisi pikk, samas kolde temperatuur madalam kui ahjul. Seetõttu koguneb soemüüri lõõridesse rohkem tahma ja nõge. Nende peamine allikas on aga siiski vale kütmine. Tõmme peab olema hea. Kui kolderest on ummistunud, kolde all asuv tuhakamber tuhka täis ja siiber pooleldi kinni, tekib lõõrides pigi. Kui siis küttematerjal on veel ka märg ning seetõttu temperatuur eriti madal, on veeauru ning tõrvainete ladestumine lõõri seintele eriti tugev. Seega – enne kütmist tuleb teha tuhakamber tühjaks ja kolderest puhtaks. Kütmise ajal aga hoida siiber täiesti lahti.

Külma ahju puhul aitab eelsoojendus, milleks näiteks võib kasutada ka soojapuhurit. Aitab ka see kui siibrid ja ahjuuksed 15min enne kütmist lahti teha, siis jõuab ka lõõrides õhk õigetpidi liikuma hakata.
Peab veel üle rõhutama, et halb tõmme alandab põlemise temperatuuri. Kui köetakse kinnise ahjuuksega või üksnes pooleldi avatud siibriga, siis liiguvad gaasid korstnas aeglaselt, jahtuvad seetõttu kiiremini ja sadestuvad lõõridesse. Kui ahi on mitu päeva kütmata, siis jahtub see niivõrd, et tõmme kaob. Selle vastu aitab korstnalõõri eelsoojendamine, tehes algul koldesse väikese tule, näiteks ainult paberiga. Mõnikord pistetakse põlev paber tahmaluugi kaudu korstnalõõri. Seda siiski ei soovita. Kui korsten on puhastamata, siis seal olev tahm ja pigi võivad süttida.

Ahjule on kahjulik ka liigne õhk. Õhk, mis ei võta põlemisest osa, läheb läbi ahju lõõristiku ja jahutab asjatult selle sisepinda. Seepärast ei peaks kolde tõmbe- ja välisuks kogu kütmise aja täiesti lahti olema, vaid tõmbeuks pannakse kohe pärast küttematerjali täielikku süttimist kinni, välisuks aga koomale. Juba ainuüksi tõmbeukse avamine alandab temperatuuri koldes mitmesaja kraadi võrra. Liigne õhk on siiski vähem kahjulik kui pooleldi suletud siibriga kütmine. Pigem olgu õhku rohkem kui teha sellele takistusi siibri või täiesti kinnise ahju välisuksega.

Praegu kehtivate standardite järgi ehitatakse kolded pilukolde meetodil, kus põlemisõhk jõuab koldesse läbi külgseintes olevate õhuavade, puudub tuharest. Selline meetod tagab kõige efektiivsema põlemisprotsessi. Seega tasub enne uue ahju tellimist uurida, millise koldesüsteemiga pottsepp ahju ehitab.

Väldi liigkütmist
Liigkütmine teeb ahju katki. Üks tüüpilisi vigu on ka liigkütmine. Seda tuleb ette talviti maakodudes ja suvilates, kus talvel harva käiakse. Aga ka muidu käreda pakasega. Tuba külm, ahi külm. Pannakse ahjutäis, ei aita. Siis teine, ahi saab kergelt leige. Siis kolmaski – ja ahi läheb lõhki. Kui ahi pole tükk aega kütta saanud, siis soojus lihtsalt ei jõua nii kiiresti välispinnani. Ahju ei tohi panna liiga palju küttematerjali korraga. Sel juhul kuumeneb ahju sisemus kiiremini kui välispind. Kuna kivid soojenemisel paisuvad, siis kõva kütmise korral teevad need seda ebaühtlaselt. Tagajärjeks on ahju pragunemine.

Kui küttematerjal ei põle täielikult ära, tekivad põlemisproduktid – suits, tahm ja pigi. Suits koosneb mitmesugustest aurudest, tõrva, vaigu ja rasva osakestest ja väga väikestest söeosakestest. Mida väiksemad need söeosakesed on, seda kauem püsivad need õhus. Suitsu värvus ja lõhn sõltuvad põlevast ainest. Puidu põlemisel on suits hallikasmust. Paberi, heina ja õlgede suits on valkjaskollane ja ärritab silmi. Riide põlemisel on suits pruunikas, kibeda lõhnaga. Kummi ja naftasaaduste suits on tumemust, sel on iseloomulik lõhn. Need suitsud, mis tunduvad kibeda või imala maitsega, on tavaliselt ohtlikud. Nii et tiheasustusega piirkonnas tasub aeg-ajalt ka naabri korstnast tulevale suitsule silm peale visata.

Puitbrigetiga  kütmine
Puitbriketti iseloomustab väga suur tihedus ja kõrge kütteväärtus. Põlemise käigus eralduv tahma ja tuha kogus on minimaalne – seega sobib puitbrikett kütmiseks kõigis tahkekütuse jaoks mõeldud küttekolletes nagu pliidid, ahjud, kaminad ja keskküttekatlad. Kütmisel peab olema siiski ettevaatlik, et mitte oma ahju liiga intensiivse kuumusega kahjustada.
Kandilise briketi puhul võiks kasutada kolme kuni nelja klotsi. Briketi kütteväärtus on umbes kolm kord suurem kui puidul, seega tuleks briketti küttekoldesse panna kolm-neli korda vähem kui halgusid. Briketi süütamiseks on vaja kaua põlevat süütematerjali, kõige parem on selleks kasutada spetsiaalseid süütetablette või kuivi puid. Süütamine õnnestub paremini, kui jätta briketitükkide vahele piisavalt õhku.

Lase kütteseadmeid regulaarselt hooldada
Korsten ja küttekolded lase korstnapühkijal puhastada vastavalt dokumentidele ja vajadusele, enamasti tuleks seda teha kord aastas. Ahju ja selle lõõristiku korrashoid tagab piisava tõmbe, mis mõjutab otseselt põlemisprotsessi. Kui kütmise ajal tuleb korstnast valget suitsu, on kütmisega kõik korras. 

Soovid uut ahju? Pottsepp Mikk Presmann selgitab välja ruumide soojavajaduse, koostab projekti ja organiseerib kogu tööprotsessi - kõik selleks, et sinu kodu oleks soe ja iga kütmiskord visuaalne nauding. Elava tulega ahi loob kindlust ja turvatunnet.
Küttekehade ehitamisel kasutab ta sertifitseeritud ja kvaliteetseid materjale ning professionaalseid seadmeid. Igale ehitatud kütteseadmele antakse garantii, väljastatakse vajalikud dokumendid, kütteseadme pass, kasutus- ja hooldusjuhend.
180 kraadi OÜ teostab töid Harjumaal, Raplamaal ja Läänemaal.

180 kraadi OÜ

Tel: (+372) 5331 2747

info@180kraadi.ee
Facebook
www.180kraadi.ee